Copyright ProBrows Europe Ltd.

Jah, julge pealkiri, mis annab mõista, et ma justkui teaksin sellest teemast midagi ja arvangi teadvat. Vähemalt tean ma kindlasti, kuidas edust mõelda ei tasu ning milline suhtumine päris kindlasti ei tööta. Samuti olen omal nahal tunda saanud, mis toimib. Seega, kui ohverdad oma elust viis minutit selle loo läbi lugemiseks, luban omaltpoolt, et saad kas ülekinnituse sellele, et mõtled õigesti, või (nagu mina mõni aeg tagasi sain) tõuke teistmoodi ning julgemalt mõelda.


Looduse loogika on sageli ebavõrdsus

Usun, et eksisteerib täiesti universaalne loogika, mille puhul seda, mis on, tuleb juurde. Loomulikult pole see mitte midagi uut, kuid päris kindlasti ei järgi kõik iluteeninduse äris töötavad tüdrukud seda aktiivselt. Või vähemalt ei mõtle nad sellele minu meelest piisavalt tihti. Mida see siis täpselt tähendab? Ma olen oma elus näinud väga vähe valdkondi, milles valitseks veel suurem tasakaalu puudumine ja ebavõrdsus kui iluteenuste äris üldiselt ja kulmuäris eriti.

Kui vahel räägitakse 80:20 reeglist, mille kohaselt 20 protsenti tegijatest peaksid justkui teenima 80 protsenti kogu rahast, siis kulmuäris julgen ma viia selle võrdluse veel järgmiselegi tasemele: 20 protsenti sellest edukast 20-st protsendist saab omakorda lõviosa ka edukate teenistusest. Ehk siis lühidalt ja lihtsas eesti keeles: edukad teenivad kulmuäris kümneid kordi rohkem kui valdav enamik teisi, kes ka üritavad, kuid kesiste tulemustega. Kui sul juba on palju kliente, siis tuleb neid veel rohkem juurde ja kui sul on vähe kliente, siis pole sul varsti enam mitte kedagi.


Kuidas siis pääseda selle eduka paari protsendi sisse?

Valem on jällegi lihtne: õige suhtumine + meeletu töö. Kusjuures tegelikult see vaid tundub lihtsana või õieti on seda lihtne niimoodi sõnastada. Kui selle asja sisse vaadata, siis olen mina tuvastanud oma kümnete õpilaste arengut jälgides järgmise seose: suhtumine sellesse, milliseks peab inimene oma potentsiaali, määrab ära selle, kui palju ta üldse tööalaselt pingutada viitsib ja tahab. Ehk siis olen selgesti näinud, et need, kes usuvad oma potentsiaali olevat suurema, lihtsalt võtavadki kordades rohkem ette, pingutavad sagedamini, seavad end kordi tihedamini riskantsetesse olukordadesse, kindlasti hävivad rohkem ja kannatavad selle tõttu, kuid - ja see ei saa nüüd tulla mingi üllatusena - saavutavad ka kordades enam.

Ehk siis mis on jutu mõte? Usun, et sisimas tunnetab iga iluteenuste äris olev naine ära oma potentsiaali ja just see määrabki ära selle, kui palju ta üldse igapäevaselt ette võtab ja pingutab ning seeläbi ka selle, kui palju ta edu saavutab. Ei aita lihtsalt tuimalt enda rohkem tööd tegema sundimine, vaid see, et inimene keskendub iseenda veenmisele selles, et ta potentsiaal on suurem. Kuidas seda teha? Kindlasti ei ole siin universaalseid võluvalemit, kuid millest saan rääkida, on see…


Kuidas mina seda tegin?

Eneseusk on minu jaoks nagu kehaline tervis, mille eest on vaja pidevalt hoolt kanda. Kui sa ikka aasta aega järjest kordagi trenni ei tee, on naiivne loota, et su vorm alla ei käi. Sama on eneseusuga ning suhtumisega oma potentsiaali. Minu jaoks aitavad ja on alati aidanud kolm asja: füüsiline koormus, õige seltskond ja pidev õppimine.

Füüsiline koormus. Jah, usun, et nii lihtne asi kui intensiivne sportimine ja oma südame ja vereringe “käima tõmbamine” lisab enesekindlust. Olen üheks neist, kes usuvad, et terve vaim ja siinkohal siis ka “ensekindel vaim” saab paikneda vaid terves ja tugevas kehas. Sellepärast teengi vähemalt viis korda nädalas trenni.

Teiseks: seltskond. Tunnistan ausalt, et viibin valdava osa ajast inimeste seltskonnas, kes on oma elus saavutanud tunduvalt rohkem kui mina. See aitab näha järgmist taset ja mitte “loorberitele puhkama jääda”. Näiteks, kui olin uhke peale mõne oma väiksema eesmärgi saavutamist (uus auto, rahvusvaheline koolitamine ja mõnede julgete äriideede elluviimine) rääkisin tüdrukutega Londonist, kes olid loonud juba enne kahekümnseseks saamist oma ilu-impeeriumi ja peale seda oli küll tunne, et minu karjäär liigub teokiirusel :)

Kolmandaks: õppimine. Mitte miski ei asenda minu jaoks seda, et õpin endast parematelt. Sisuselt tähendab koolitustele minek minu jaoks lisaks enesekindluse suurendamisele ka tohutut aja kokkuhoidu: keegi võtab kokku kuid või aastaid oma elust ja toob selle tulemused mulle kandikul kätte vaid tundide jooksul. Ja selle eest olen alati nõus maksma kohati ka Eesti mõistes sürreaalseid summasid. Austan väga kõiki oma õpetajaid nii nende teadmiste ja oskuste kui ka suhtumise pärast. Olukorras, kus neil oleks tuhandeid muid võimalusi oma aja veetmiseks, on nad siiski otsustanud anda midagi teistele ja see ei ole väike asi.

Just see ongi toonud mind teadlikkuseni sellest, mis on veel vast kõige olulisem seoses nende kolme lähenemisega ja selleks on mõistagi aitamine. Hetkel, mil märkad enda kõrval väiksemaid, nõrgemaid või lihtsalt raskemasse olukorda sattunuid, kel ei lähe momendil hästi, ning leiad endas jõudu ja võimalusi nende aitamiseks, toimub midagi imelist... oled ühtäkki suurem iseendast ja su elu puudutab teisi. Just sel hetkel hakkab ka maailm sulle väga palju tagasi andma ja töö, see tundub vaid kvaliteetaja veetmisena.

Kokkuvõtteks, loodan, et sellest on sulle kasu. Sinu potentsiaal on täpselt nii suur, kui usud selle olevat ja selleks, et see ka sellisena püsiks ja suureneks on vaja kogu aeg oma hoiakutega tegeleda :)

Loodan, et näen sind kunagi mõnel koolitusel või kohtume niisama kuskil. See on mulle alati suur privileeg, kui saan kuulda sinu lugu ja võid kindel olla, et vaatamata sellele, kui suurte projektidega ma tegelen, jään alati mingis võtmes tavaliseks tüdrukuks Saaremaalt, kes hindab üle kõige lihtsaid asju meie ümber, armastab oma perekorda ja teeb kõik, et ta ise ja need, kellega ta kokku puutub, näeksid igas päevas veel rohkem päikest.