Copyright ProBrows Europe.

Ilmselt ei ole olemas naist, kes ei sooviks saada kõrgemat palka oma töö eest. Ometi ei ole selleni jõudmine alati just kõige lihtsam. Kuna sellest on juttu olnud paljude tüdrukutega, kes on meie uudiskirja saajate hulgas, siis täna vaatamegi Forbesi artikli põhjal mõnda lähenemist, millest võib kasu olla.


 

1. Tee selgeks, mis loeb.

 

Võime täie kindlustundega kinnitada, et niiöelda “lambi pealt” raha juurde küsima minek on hukule määratud üritus. Parimal juhul võtab su tööandja seda hea naljana ja halvemal juhul saad korraliku peapesu. Millest siis alustada? “Elementaarne,” ütleks praegu dr Watson. Sa pead kõigepealt kehastuma tööandjaks ehk siis suruma ennast täielikult oma ülemuse või firma omaniku kingadesse ning aru saama, mis sinu töö juures üldse firmale väärtust loob. Kui sa ei ela just Jaapanis, kus vahel tööandja tulenevalt ühiskondlikest tavadest kohustub inimest tööl hoidma igavesti, ka siis kui viimane täiesti kasutuks muutub, on sul vaja aru saada ühest väga lihtsast loogikast: enamasti oled sa tööl ainult sel põhjusel, et ta lood firma jaoks rohkem väärtust, kui sa palgana kätte saad. Kui hakkad looma vähem väärtust, siis muutud tööandjale kahjulikuks (ja sind saadetakse lõpuks ära) ja kui hakkad looma rohkem väärtust, siis tekib võimalus sul ka osa sellst endale palgana tagasi küsida. Mida siis täpselt teha? Küsi iseendalt kõigepealt: “kuidas ma saan tööandjale rohkem väärtust luua?” Väga tihti saad kohe hulga vastuseid, kuigi paljud neist ei pruugi kuuluda otseselt sinu vastutusalasse või võivad tunduda veidi harjumatud, ometi on sellest nimekirjast väga palju kasu. Kusjuures, enamasti on tüdrukud ka tunnistanud, et nad juba teavad neid asju, mida nad võiksid oma tööjuures teistmoodi teha, et oluliselt suuremat väärtust luua, aga nad lihtsalt ei viitsi neid mõtteid ellu viia.

 

 

2. Tee asju õiges järjekorras

 

Kui saaksime anda vaid ühe soovituse, mis suurendaks oluliselt tuhandete naiste võimalusi saada endale edukalt palka juurde, siis oleks see järgmine: tee asju õiges järjekorras. Tööandja on ka inimene ja tema silmis pole tõenäoliselt mitte midagi kurnavamat, lapsemeelsemat ja meningiiti tekitavamat, kui töötaja, kes ilmub välja tüüpilise jutuga: “Anna mulle kõigepealt palka juurde ja siis hakkan ma tegema neid teisi asju ka, millest sinul hästi palju kasu on.”. See on lihtsalt rumal lähenemine ja targem on toimida täpselt vastupidi - kõigepealt on vaja tõestada, et see tegevus, mis sinu meelest väärtust luua võib, ka seda tegelikult teeb. Kui teed oma igapäevatöös midagi teistmoodi ilma, et sa selle eest ette midagi küsiks ja sellel tegevusel on tõeliselt positiivne mõju sinu tööandja tulemustele, siis oled mänginud ennast väga palju paremasse olukorda. Sa ei pea olema ideemüügi geenius, et aru saada, kui palju erutavamalt mõjub tööandjale see, kui ütled midagi taolist: “Ma olen teinud asju teistmoodi ja rohkem. Siin on konkreetsed tulemused. Nüüd on kaks varianti: teen asju vanamoodi vana palga eest või mõtleme siin koos mingi uue lahenduse välja, mis meile mõlemale sobib :)”. 

 

 

3. Ääreprojektid ja Dilberti meetod.

 

Loomulikult võib tööandja osutuda ka kergelt mölakaks ja lasta sul lihtsalt luua tunduvalt rohkem väärtust ja siis, kui soovid selle eest õiglast palga suurendamist, hakata rääkima näiteks sellest, et praegu on meil rasked ajad ja võibolla tulevikus või mida iganes. Nagu ikka, on meil ka sellise olukorra jaoks lahendus olemas - nimelt: ääreprojektid. Mis on ääreprojektid? Need on mõnusad tegevused, millega tegelemine ei anna sulle hetkel veel nii palju vahendeid, et saaksid töölt ära tulla, kuid mis võivad tulevikus saada sinu peamisteks tuluallikateks. Mida rohkem ja paremaid ääreprojekte sul on, seda sõltumatumaks sa aja jooksul muutud. Juhul, kui tööandja sinuga ebamõistlikult käitub ja aru ei saa, et sinu lisapanus oleks õige kompenseerida, saad ideaalselt koheselt oma palka tõsta, nö Dilberti meetodil (ilmselt tead seda Scott Adams-i koomiksit). Dilberti meetod on väga lihtne lähenemine. Kui jagad ära oma kuupalga töötundide vahel, mis on sul ette nähtud, saad oma tunnipalga. Kui nüüd sa sõna otseses mõttes vähendad nende tundida arvu, mille jooksul sa oma tööandja asjadega tegeled ja suurendad nende töötundide arvu, mida kasutad oma ääreprojektide jaoks, siis -voilà- oledki hetkega tõstnud oma tunnipalka. Nii lihtne see ongi :)

 

 

4. Vabagraafik, kodutöö ja oma oma firma.

 

Järgnevad soovitused ei ole välistatud sõltumata sellest, kui edukas oled eelmiste osas. Enamasti on sul võimalik oma ääreprojekte tunduvalt edukamalt viljeleda ning väga tihti samas ka tööandjale rohkem väärtust luua, kui tegutsed vaba graafiku alusel või teed osa tööst kodust. Loomulikult pole see alati võimalik, kuid selle peale tasub mõelda ning seda tasub ka tööandjale välja pakkuda. Tööandja on olukorras, kus tal jääb üle kas sinuga nõustuda, või riskida sellega, et sa tema etteantud graafiku alusel ikkagi järjest suuremal määral oma ääreprojektidega tegeled. Mitmed tüdrukud on öelnud, et nad on saanud ideaalse võimaluse oma ääreprojektidest kasuliku äri välja arendamiseks just alustades tööd vabama graafiku alusel ning kasvades palgatöötaja rollist tööandja partneriks, kes teeb mingil hetkel sama tööd näiteks oma firma alt. Kui selle tulemusena jällegi tööandja kulud vähenevad (ehk siis loodav väärtus suureneb), võiks vahe viisakalt pooleks teha ja oled jällegi suurendanud oma sissetulekuid ja sageli üldse mitte vähe :)

 

 

5. Küsi raha järele!

 

Võib tunduda veidi nahaalne, kuid juhul, kui oled juba hakanud tööandjale rohkem väärust looma, on tööandja poolt sulle juurde makstava palga suurus otseses võrdelises sõltuvuses sinu ääreprojektide tugevusega. Mida see tähendab? Nagu oleme korduvalt öelnud, toimivad ka äris ja töös põhimõttelised loodusseadused: selle eest, kes peale käib, hakatakse põgenema ja seda, kes eest ära liigub, hakatakse taga ajama. Mida paremad on sinu ääreprojektid, seda selgemad alternatiivid on sul töölt ära tulemiseks kasvõi idee tasandil ja tööandja tajub seda reeglina palju paremini kui arvata oskad. Kui ta ei saa enam käituda loogika alusel, et “sellel töötajal pole ju kohe kuhugi minna”, rakendub ka su tööandja puhul kõige geniaalsem liikumapanev jõud: kaotushirm ja tahame seda või mitte, väga sageli antakse just selle mõjul normaalne palgalisa.

 

Kindlasti võivad olla erinevate töökohtade puhul lähenemised veidi erinevad, kuid põhimõte jääb samakas. Lihtsalt arvesta, et kõige eelduseks on siiski suurema väärtuse loomine ja ilma selleta eelnevad soovitused siiski väga hästi ei tööta :)