Viewing entries tagged
ausus

Kui palju on normaalne bluffida?

Kui palju on normaalne bluffida?

See on päris julge küsimus, sest teisisõnu võiks ju esitada selle ka kujul: kui palju on normaalne oma äris arendamisel valetada? Täna vaatamegi Forbesi põhjal seda, kui palju on edukate äride ülesehitamisel kasutatud valetamist ja kui palju ja kuidas on seda otstarbekas teha.

 

1. Täielik ausus tooks kaasa kaose.

Kui kujutaksime ette olukorda, kus edukate firmade juhid ei valetaks või ei oleks valetanud minevikus, kui nad oma ettevõtmisi üles ehitasid, oleks tulemuseks üpris naljakas pilt. Näiteks, kui Steve Jobs oleks olnud täiesti aus selle osas, mis puudusid olid peale tema tagasitulekut tema poolt loodud esimestel uutel Apple-i toodetel, või Elon Musk oleks avaldanud faktid selle osas, kui välistatud on praktikas Tesla esimeste autode valmimine tähtaegselt, oleks tõenäoliselt väga erinevaks kujunenud ka nende ettevõtete käekäik. Kui isegi jätta kõrvale väiksemate nüansiküsimuste osas, võib leida väga põhimõttelisi valesid, mis on mõjutanud positiivselt mitmete suuretevõtete käekäiku, muuhulgas näiteks Google, Oracle, Dell jne. On väga vähe müügiprognoose, tulevikuennustusi või oma edusammude kirjeldusi, millest need ettevõtted ning nende juhid oleksid täiesti ausad, sest see tooks sageli kaasa täieliku kaose. Võib jääda mulje, et valetamine ja niiöelda “tegelikkuse moonutusväljas elamine” (väljend, mida on palju kasutatud näiteks Steve Jobs-i puhul) on üheks äriedu eelduseks. Ja paraku see ka nii on. Tahame või mitte, on äärmiselt paljude edukate äride ülesehitamise eelduseks valed. 

Praktiline järeldus, mille saad sellest teha: ole valmis selleks, et mitmed juhid ja visionäärid valetavad. See on tõestatud fakt. 

 

2. Kuidas on õige valetada?

Absoluutselt vastuoluline küsimus, kuid samas vajalik. Kui vaadata edukaid juhte, kes on faktiliste valedega suutnud oma ärisid meeletult kasvatada, tulebki eristada kahte erinevat liiki valesid: valed, mis on ilmselgelt välja öeldud kavatsusega teiste inimeste eksitamiseks, ja valed, mida need inimesed on ise sellel hetkel siiralt uskunud tõde olevat või peatselt tõeks saavat. Ja selles peitubki ouline erinevus. Mitmed Steve Jobsi ja Elon Muski taolised juhid on sageli vähemalt suures osas pidanud tõeks seda, mida enamik teisi inimesi peab täiesti võimatuks ning see ongi andnud neile võimaluse öelda välja mõtteid, mis on faktiliselt küll valed, kuid mitte valed nende endi peades. Mis sellest järeldada? Pragmaatiliselt võib öelda, et eduka valetamise eelduseks on kõigepealt iseenda valede uskumine ja siis nende kuulutamine teistele täielikus veendumuses. See võib kõlada veidralt, kuid väga suure tõenäosusega ei oleks mitmed suured muutused ja edulood üldse aset leidnud, kui esialgu poleks välja öeldud täielikku valet, mis hiljem tõeks sai. 

Praktiline järeldus, mille saad sellest teha: tihti ongi suurte muutuste saavutamise eelduseks juhi veendumus milleski, mis on sellel hetkel veel vale, selle kirglik välja kuulutamine ning selle tulemusena teiste inimeste käitumise mõjustamine nii suurel määral, et see vale tõeks saab.

 

3. Kuidas kasutada “ajalist nihet”?

Üks eriti märkimisväärne asjaolu valede juures, millel mitmed suured edulood põhinevad, on niiöelda ajaline nihe. Nimelt räägivad juhid täiesti veendunud sellest, et mingid lahendused kas on juba valmis või saavad valmis teatud hetkeks. Ülimalt sageli on sellises ajaraamistikus sääraste lahenduste loomine praktiliselt võimatu, isegi kui absoluutselt kõik asjaolud kõige soodsamal viisil kokku langeksid. Mis juhtub aga praktikas selliste valede väljaütlemise tulemusena? Jällegi tõmbavad säärased juhid kaasa väga palju inimesi, kes sarnaselt neile endile nende väljaöeldud valet uskuma hakkavad ning selle tulemusena ka üli-inimlikke pingutusi teevad. Loomulikult ei saa reeglina selle tulemusena tooted ja lahendused valmis küll esialgu välja öeldud ajaks, kui need vähemalt saavad valmis. Kui juhid oleks oma ajalistes prognoosides olnud tagasihoidlikumad ja realistlikumad, siis tihti poleks paljusid asju lastud kas firmaomanike või teiste otsustajate poolt üleüldse ette võtta ning neid ei sündinukski.

Praktiline järeldus, mille saad sellest teha: suurte saavutuste eelduseks on väga harva ajaliselt täpsed prognoosid, enamasti valetavad juhid tähtajad endale ja teistele oluliselt võimalikumaks ja sõidavad siis nendest ilma pidurdusjälgedeta korduvalt üle, kuid tihti ongi ainult nii võimalik teha midagi tõeliselt suurt.


Seega, ole valmis selleks, et paljud tõeliselt geniaalsed liidrid, kes saadavad korda suuri asju, elavadki oma reaalsuses, mis ilusamini öeldes erineb meie omast ja kriitilisemalt öeldes põhineb suures osas valedel. Arvesta sellega, et mitmed valed ongi eneseteostluslikud ennustused ja kui poleks heas mõttes hulle juhte, kes need välja ütlevad, siis ei saakski need ilmselt kunagi tõelisuseks. Kui tahad midagi suurt ära teha, siis tasub realistlikke ajaprognoose karta - enamik suuri asju tehakse ära mitmekordselt ületatud tähtaegadega.

Kui sa ise millessegi täielikult usud, siis kaasneb sellega midagi maagilist. Olgugi see veel hetkel vale, võib see saada tõeks, nii nagu on saanud tõeks palud valed mitmete sinust veel suuremate juhtide peades. Millessegi päriselt uskumine annab mandaadi seda ka teistele kuulutada ja kui sellega kaasneb väga aktiivne tegutsemine, võibki mingil hetkel tulla kuskilt taevast jumalik sõrm, mis sinu väikest maailma puudutab ning see, mis oli alguses ilmselge vale, muutub tõelisuseks :)