Copyright ProBrows Europe.

Täna vaatame Forbesi põhjal seda, mis on peamised takistused rikkaks saamisel ning loomulikult ka seda, kuidas neid vältida. Erinevate uuringute põhjal peavad naised ennast küll piisavalt võimekaks, et teenida sama palju kui edukad mehed, kuid ometi jääb praktikas nende teenistus meeste omale siiski oluliselt alla. Siin loos vaatamegi, mis otseselt takistab naiste rikastumist ning kuidas nendest takistustest läbi murda.


 

1. Väiksem julgus riskide võtmisel

Üheks peamiseks takistuseks rikastumisel on naiste loomupärane vajadus kindlustunde järele. Ilmselgelt on tuvalisus ning oma elukeskkonna kindlustamine teatud ulatuses hädavajalik, kuid tihti jätavad naised selle tagajärjel kasutamata mitmed võimalused, mis aitaksid neil teatavate riskide võtmise läbi kiiremini rikastuda. Nii olukordades, milles ebaõnnestumise tõenäosus on väga väike, kuid võimalikud negatiivsed tagajärjed väga ulatuslikud, kui ka olukordades, kus ebaõnnestumise tõenäosus on suurem, kuid tagajärjed mitte nii laastavad, on naised tunduvalt tagasihoidlikumad kui mehed. Ometi on nad eriti tagasihoidlikud just olukordades, milles ebaõnnestumine (kuigi väikese tõenäosusega) tooks kaasa väga suuri negatiivseid tagajärgi. Teisisõnu ei ole naised tihti just väga altid kaasa minema niiöelda “bet-the-farm” suhtumisega, mille puhul on vaja võtta suuri riske, et teenida suuremat raha. Ometi on just see tihti hädavajalik selleks, et saavutada vajalik hüpe sissetulekute osas. 

Mida on sellest õppida? Loomulikult ei tasu kohe muutuda äärmuslikuks ja kõike mängu panna, mis sul on, kuid tasub aru saada, millistes olukordades võimendad sa ise naisena riske üle ja jääd seetõttu ilma mitmest kasulikust võimalusest. Esimese asjana tasubki õppida ennast kõrvalt nägema ja tajuda, millal su emotsioonid hakkavad sind piirama ka siis, kui see sulle endale kahjulik on.

 

2. Halvasti treenitud nahaalsuse muskel

Suure tõenäosusega on seegi põhjus seotud arvestataval määral naiste öströgeenitasemega ja sellege, et juba biokeemiliselt pole naistesse sisse ehitatud säärast heas mõttes vahel hädavajalikku “agressiivsuse geeni ja testosterooni faktorit”, mis paljudel edukatel meestel olemas on. Kui hirm riskide võtmise ees oli pigem üldisem ja strateegilisem piirang, siis vähene nahaalsus ning allahetitlikkus ilmneb just taktikalise puudujäägina igapäevastes olukordades. Nimelt nõustuvad naised tihti tegema ära rohkem tööd ja pälvima selle eest vähem tunnustust kui mehed. Nad ei vastandu ülesannetele, mida nad tegelikult õigeks ei pea ning kahtlevad harvem nende otseste ülemuste antud korraldustes. Naised julgevad vähem töölt viilida, ääreprojekte teha ja on paraku loomupäraselt kohustustundlikumad. Kahtlemata ei ole need omadused läbinisti halvad, kuid probleemiks ongi see, et säärase suhtumise tagajärjel ei ole tihtilugu ilmne seos naiste töö ja tulemuste osas ning nende saavutused “lähevad jagamisele” mitmete teistega, kui samas vastutuse oma ebaedu eest peavad nad ikkagi enesele võtma. See omakorda annab neile vähem uusi võimalusi teha suuri projekte ning harjutab nad ka pikemal perioodil vähesemaga leppima. 

Mida siit õppida? Nii, nagu võtad vastutuse oma ebaõnnestumiste eest, võta vastutus ka õnnestumiste eest. Probleemsete ja peavalu tekitavate ülesannete enda peale võtmisel pole väga palju kasu sellest, kui nurud hiljem oma sõbrannadelt kaastunnet, rääkides sellest kui ebaõiglane see kõik on ning kui palju sa teiste inimeste eest pead tööd ära tegema. Valvas tuleb olla olukorras, kus sulle neid ülesandeid kaela määrida tahetakse. Just nendes olukordades tasub välja lasta oma nahaalsuse Kraken ja konkreetselt keelduda, kui sa neid asju tegema ei pea ja teha ei taha. Suur osa probleeme lahendub kõige lihtsamini selle läbi, et sa neid endale algselt ei tekitagi. Väga paljud naised on öelnud, et neid on tõeliselt üllatanud see, kui palju mehed aktsepteerivad nende “ei” ütlemist olukordades, kus nad on kindlameelsed ja võimelised oma seisukohti mehelikult põhjendama. 

 

3. Tegutsemine töökohal, kust rikastumine on matemaatiliselt välistatud

Lisaks eelnevatele emotsionaalsemat laadi piirangutele on see siin täielikult ratsionaalne. Ometi on see siiski seotud naiste emotsionaalse mõtlemisega selles võtmes, et kipume naistena sageli elu ilustama. Kuidas see täpsemalt toimub? On tõestatud, et kuigi naised on väga praktilised konkreetsetes ja pisemates küsimuses, on nad sageli täiesti illusioonide küüsis, kui vaadata suurt plaani. Nimelt on nad võimelised kuni väga kõrge vanuseni unistama elumuutusest, mis mingi välise põhjuse tulemusena (uus elukaaslane, ideaalne töökoht, suur arenguhüpe isiklikes oskustes, “õige” äripartneri leidmine, elu äritehing vms) annaks neile täieliku majandusliku vabaduse. Loomulikult pole säärane unistamine halb per se, nagu öeldakse. Probleemiks on aga see, et säärase unistamisega paralleelselt teeb naine igapäevatööd, mis tegelikult mistahes realistlikud ja loogilised rikastumise võimalused välistab. Kurb tõsiasi on, et unistuste muutust enamasti ei juhtu, ükskõik kui palju selle mõttega oma peas mängida ning paraku ei taju seetõttu ka muidu väga arukad naised seda, kuhu nende igapäevatöö neid aastate pärast välja viib. 

Pisut liiga otsekoheselt öeldes ongi olemas väga suur hulk töökohti, mille puhul ei olegi võimalik rikkaks saada, sest neis puudub mistahes mehhanism, millega saada korraga palju raha. Kui soovida näiteks jõuda olukorda, kus kontol oleks korraga kaks-kolm miljonit eurot vaba raha, siis näitab lihtne matemaatika, et valdav osa naistest peaks selleks rabama mitusada või mitutuhat aastat. See on aga võimatu lihtsalt seeõttu, et naine sureb enne ära.

Mida siis teha? Praktikas on osutunud kõige toimivamaks strateegia, mille puhul naine kindlustab endale sissetulekud, mis annavad võimaluse iseseisvalt hakkama saada ning samal ajal võtab riske projektide osas, mis võivad anda oluliselt suuremaid sissetulekuid. Ilmekalt on seda kirjeldanud majandusteadlane Nassim Taleb oma raamatutes Black Swan ja Antifragile (millest mõlemad peab iga edukaks sooviv tüdruk kindlasti läbi lugema). Ta läheneb olukorrale investeeringute jaotuse läbi ning kirjeldab oma investeerimse strateegiat kui kangi, mille ühes otsas on väga madala tootluse ja olematu riskiga investeeringud ning teises otsas (mis moodustab ilmselgelt mahult kordades väiksema osa investeeringute kogusuurusest) on väga suure riski ja seeläbi ka potentsiaalselt väga suure võimaliku tulususega projektid. 

Kuigi sul ei pruugi olla suurt algkapitali, mida sääraselt jaotada, on sul see siiski olemas aja ja energia näol, mida saad samadel alustel investeerida. Kohe, kui oled kindlustanud piisavad sissetulekud, et hakkama saada, võta ette julgemaid projekte, millest mõned võivad isegi õnnestuda andes sulle seeläbi võimaluse päriselt rikkaks saada :) Oleme seda suhtumist ProBrows-is ise viljelenud ja julgen ilma mistahes kahtlusteta öelda, et see töötab :)